Sotsiaalpedagoogika
Sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal, juba siis mõistsid paljud silmapaistvad ühiskonnafilosoofid alates Platonist ja Aristotelesest kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengule.
Lehed
www.koolielu.ee: Sotsiaalne õppimine ja sotsiaalne pedagoogika (sotsiaalpedagoogika)
Sotsiaalne õppimine ja sotsiaalne pedagoogika (sotsiaalpedagoogika)
Avaldaja:Kristi Semidor16. november 2010
Uuel sajandil, kui üha populaarsemaks muutuvad virtuaalsed õpikeskkonnad ning uued infotehnoloogilised vahendid muudavad õppimis- ja õpetamisprotsessi, luues uusi võimalusi ja kujundades ootamatuid vajadusi, on aeg mõtestada õpetava inimese ees seisvaid traditsioonilisi probleeme – mida ma siin teen ja miks just nii? Mõtiskleb koolitaja Reet Valgmaa.
Kaasaegne õppeprotsess esitab õpetajale kõrgemaid nõudmisi Jääb väheks sellest, kui liigitada kolleege vanamoodsateks ja kaasaegseteks (kasutavad virtuaalkeskkonna võimalusi või mitte). See oleks sarnane olukorrale, kus programmõpet hakatakse samastama programmeerimisega, vaimsel ning füüsilisel ruumil ei tehta vahet, ei mõisteta subjekti ning objekti olemust, seost õpikeskkonnaga jne. Mida keerukamaks ja võimalusterohkemaks muutub kaasaegne õppeprotsess, seda kõrgemaid nõudmisi esitab see õpetajate isiksuslikele ressurssidele ning professionaalsusele. Kuid ometi on midagi, mis näikse kestvat läbi aja – kujutlus heast õpetajast. Kui õpetaja didaktiliste oskuste ja ainesuutlikkuse kirjeldustes näeme muutusi, millel on ajastu (modernism, postmodernism) mõju, siis isiksuslikud eeldused on alati seotud eetilisuse ja sotsiaalsusega.
Pedagoogika sotsiaalsus Miks oleks vaja mõtiskleda pedagoogika sotsiaalsuse üle? Et vältida lihtsustatud ja lõpuni mõtlemata lahendusi, nagu „sotsiaalvõrgustikus toimubki sotsiaalne pedagoogika” või „teeme grupitööd, mängime korvpalli, siis arenebki meie-tunne ning kujunevad sotsiaalsed oskused”. Ei arene, sest kui osaleja ikka palli püüda ja visata ei oska, siis kaaslased talle palli ka ei anna.
Infoühiskonna ja kommunikatiivse hariduskultuuri tekkimisel hakkas ka meil levima interaktsionistlik arusaam, et kõik osapooled saavad üksteist õppeprotsessis mõjutada väga mitmel viisil. Pedagoogikas on kasutusele tulnud mõisted – keskkond, tagasiside, humaniseerimine, projektmeetod, kogemuslik õppimine, jõustamine jne. On jõutud äratundmisele, et õpetamismeetodid on seotud ainedidaktikaga läbi situatsiooni kontrollimise ehk oluliseks muutusid osalejate vabadusastmed sekkumaks protsessidesse, s.t. ka võimusuhted said arutlusobjektiks.
Kui õige püüaks kirjeldada võimusuhet virtuaalses õpikeskkonnas – kuidas jaotuvad seal otsustamine ja vastutus? Kuidas toimib seal osapoolte eneseregulatsioon ajas ja ruumis? Millised on selle õpikeskkonna eelised ja puudused sotsiaalsete protsesside suunamisel võrreldes traditsioonilise õpikeskkonnaga? Ma usun, kui me seda suudame, siis ei ole me enam nii sinisilmsed arvamaks, et lapsed jumaldavad ekraani, liikuvaid pilte, multimeediat, mis lõbustab. Me hakkame pöörama tähelepanu millelegi, mis traditsiooniliselt on tagaplaanil ja mis laseb paljudel kinnitada – kool peabki olema traditsiooniline.
Võrdleme korraks n-ö traditsioonilist õppegruppi ja kooperatiivset õppegruppi (kus kasutatakse sotsiaalse pedagoogika strateegiat) – D.W. Johnson, R.T. Johnson ja E.I. Holubeck kirjeldavad erinevusi järgmiselt:
Olen vahel mõelnud, miks meil tahetakse nüüd rääkida sotsiaalsest pedagoogikast, kas see tundub ilusam ja arukam, kui rääkida kasvatusest? Miks meil räägitakse nii palju refleksioonist ja üldse mitte enesehinnangust? Eriti õpetajate enesehinnangust. Viimati uuris seda tõsiseltvõetaval tasemel M. I. Pedajas. Ometi on ju teada, et ebaadekvaatse (kõrgenenud, madaldunud) enesehinnanguga isik võib keelduda eneserefleksioonist.
Meil on nüüd koolile appi rutanud koolipsühholoogid, sotsiaaltöötajad ja sotsiaalpedagoogid – õpetaja õpetagu! Jajah, õpetajale on tõesti antud võimalus uute õpikeskkondadega, tehniliste vahenditega tutvust teha. Kui ise kukerpalli ette näidata ei taha – riputad õpikeskkonda pildid või video üles. Distants suureneb, higilõhna ei tunne ja õppur võib õppust võtta ka varajasel hommikutunnil (vabalt valitud ajal). Vanasti öeldi mõne inimese kohta raamatutark, tänapäeval netitark. Ollakse arvamusel, et kui sa ei suuda klassis edukat dispuuti korraldada, ei tähenda see, et sa ei suuda seda virtuaalis. On see tõsi?
VIIDATUD: Johnson.D.W.; Johnson R.T.; Holubec, E.T. (1990) Circles of Learning: Cooperation in the Classroom, Minnesota.
Reet Valgmaa
Koolielu
Lisatud 16. novembril 2010
Pedagoogika sotsiaalsus Miks oleks vaja mõtiskleda pedagoogika sotsiaalsuse üle? Et vältida lihtsustatud ja lõpuni mõtlemata lahendusi, nagu „sotsiaalvõrgustikus toimubki sotsiaalne pedagoogika” või „teeme grupitööd, mängime korvpalli, siis arenebki meie-tunne ning kujunevad sotsiaalsed oskused”. Ei arene, sest kui osaleja ikka palli püüda ja visata ei oska, siis kaaslased talle palli ka ei anna.
Infoühiskonna ja kommunikatiivse hariduskultuuri tekkimisel hakkas ka meil levima interaktsionistlik arusaam, et kõik osapooled saavad üksteist õppeprotsessis mõjutada väga mitmel viisil. Pedagoogikas on kasutusele tulnud mõisted – keskkond, tagasiside, humaniseerimine, projektmeetod, kogemuslik õppimine, jõustamine jne. On jõutud äratundmisele, et õpetamismeetodid on seotud ainedidaktikaga läbi situatsiooni kontrollimise ehk oluliseks muutusid osalejate vabadusastmed sekkumaks protsessidesse, s.t. ka võimusuhted said arutlusobjektiks.
Kui õige püüaks kirjeldada võimusuhet virtuaalses õpikeskkonnas – kuidas jaotuvad seal otsustamine ja vastutus? Kuidas toimib seal osapoolte eneseregulatsioon ajas ja ruumis? Millised on selle õpikeskkonna eelised ja puudused sotsiaalsete protsesside suunamisel võrreldes traditsioonilise õpikeskkonnaga? Ma usun, kui me seda suudame, siis ei ole me enam nii sinisilmsed arvamaks, et lapsed jumaldavad ekraani, liikuvaid pilte, multimeediat, mis lõbustab. Me hakkame pöörama tähelepanu millelegi, mis traditsiooniliselt on tagaplaanil ja mis laseb paljudel kinnitada – kool peabki olema traditsiooniline.
Võrdleme korraks n-ö traditsioonilist õppegruppi ja kooperatiivset õppegruppi (kus kasutatakse sotsiaalse pedagoogika strateegiat) – D.W. Johnson, R.T. Johnson ja E.I. Holubeck kirjeldavad erinevusi järgmiselt:
Olen vahel mõelnud, miks meil tahetakse nüüd rääkida sotsiaalsest pedagoogikast, kas see tundub ilusam ja arukam, kui rääkida kasvatusest? Miks meil räägitakse nii palju refleksioonist ja üldse mitte enesehinnangust? Eriti õpetajate enesehinnangust. Viimati uuris seda tõsiseltvõetaval tasemel M. I. Pedajas. Ometi on ju teada, et ebaadekvaatse (kõrgenenud, madaldunud) enesehinnanguga isik võib keelduda eneserefleksioonist.
Meil on nüüd koolile appi rutanud koolipsühholoogid, sotsiaaltöötajad ja sotsiaalpedagoogid – õpetaja õpetagu! Jajah, õpetajale on tõesti antud võimalus uute õpikeskkondadega, tehniliste vahenditega tutvust teha. Kui ise kukerpalli ette näidata ei taha – riputad õpikeskkonda pildid või video üles. Distants suureneb, higilõhna ei tunne ja õppur võib õppust võtta ka varajasel hommikutunnil (vabalt valitud ajal). Vanasti öeldi mõne inimese kohta raamatutark, tänapäeval netitark. Ollakse arvamusel, et kui sa ei suuda klassis edukat dispuuti korraldada, ei tähenda see, et sa ei suuda seda virtuaalis. On see tõsi?
VIIDATUD: Johnson.D.W.; Johnson R.T.; Holubec, E.T. (1990) Circles of Learning: Cooperation in the Classroom, Minnesota.
Reet Valgmaa
Koolielu
Lisatud 16. novembril 2010
Pärnu Postimees 09.02.2012
Tänapäeva kool vajab sotsiaalpedagoogi
Toomas Toimeta.
Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF
Nagu terve ühiskond, on ka lapsed ja õpilased ajas väga palju muutunud. See nõuab üha uusi ja teistmoodi lähenemisi probleemidele.
Sarnaselt muu Euroopaga on kool Eestis muutumas pelgalt haridusasutusest üha enam sotsiaalasutuseks.Väga suur osa kooliprobleemidest on oma olemuselt või põhjuselt sotsiaalset laadi. Koolikohustuse mittetäitmine, õpi- ja käitumisraskused, koolivägivald, raskused sulandumisel klassikollektiivi või koolikeskkonda üldse, sotsiaalne tõrjutus, aga ka konfliktid kaasõpilaste ja õpetajatega – need probleemid kuuluvad sotsiaalpedagoogi tegevusvaldkonda.
Pole ju enam aeg, kus kõik tööd pidi ära tegema klassijuhataja, kutsudes suurema probleemi puhul appi juhtkonna liikme. Õpetaja küll näeb, kui õpilasel läheb halvemini, et mõnd õpilast pole juba ammu tunnis või on tal pidevalt õppimata, kuid tal ei ole aega ega võimalust
probleemile kohe reageerida ning hakata lapsega isiklikult tegelema.
Aga just isiklik lähenemine on see, mida on vaja, et nn murelaps ei jääks elu hammasrataste vahele. Ka lapsevanemale ei saa kogu vastutust panna, sest tihti vajavad nemadki tuge ja nõu.
Siin tulebki „mängu“ sotsiaalpedagoog.
Ametlikult võttes selgitab sotsiaalpedagoog klassijuhatajate ning aineõpetajate abiga välja probleemsed lapsed ja pered, tegeleb nende nõustamise, sotsiaalse tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamise ning ilmnevate sotsiaalsete probleemide ennetamise ja lahendamisega. Ta teeb koostööd lastekaitsetöötaja, noorsoopolitsei, haridusameti või noorsootöötajatega ning suunab lapse vajadusel koolivälise spetsialisti juurde.
Kuid mitte ainult. Sotsiaalpedagoog on koolis kõigile ja kõigele vahendajaks, suhtekorraldaja
kooli, kodu ja õpilase vahel. Usaldusisik, kelle poole võivad nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad alati pöörduda oma mure või probleemiga ning kellega võib turvaliselt
rääkida asjadest, mida muidu koolis või kodus rääkida ei julge. Olgu see seotud õpilase, õpetaja, lapsevanema, enda või oma koolikaaslasega.
Millal võiks pöörduda sotsiaalpedagoogi poole?
Õpilane, sina võiksid pöörduda sotsiaalpedagoogi poole, kui sul endal on mure või kui sa tead kedagi, kellel on mure ja kes võiks abi vajada. Kui sul on tunne, et sa ei taha või kardad kooli tulla. Sul on probleeme koolikaaslaste, klassikaaslaste või õpetajatega; probleeme kodus; sul on isiklikke probleeme, kuid sa ei tea, kellega neist rääkida. Tule, kui tahad infot last/õpilast puudutavatest seadustest või õigusaktidest.
Lapsevanem võiks pöörduda sotsiaalpedagoogi poole, kui ta vajab nõu lapse käitumist ja õppetööd mõjutavate tegurite selgitamiseks; tahab infot last/õpilast puudutavatest seadustes või õigusaktidest; tahab nõu pidada lapse arengu või kasvatusküsimuste lahendamisel.
Kindlasti on vaja tulla, kui lapsel on probleeme koolikaaslaste, klassikaaslaste või õpetajatega.
Õpetaja võiks pöörduda sotsiaalpedagoogi poole, kui tateab abi vajavast lapsest; vajab konsultatsiooni õpilase probleemidele lahenduse leidmisel; tal on konflikt/probleem õpilase või tema vanematega.
Oma mure või probleemiga võib pöörduda otse sotsiaalpedagoogi poole või kirjutada sotsiaalpedagoogi meilile. Koos on kergem.
Pole ju enam aeg, kus kõik tööd pidi ära tegema klassijuhataja, kutsudes suurema probleemi puhul appi juhtkonna liikme. Õpetaja küll näeb, kui õpilasel läheb halvemini, et mõnd õpilast pole juba ammu tunnis või on tal pidevalt õppimata, kuid tal ei ole aega ega võimalust
probleemile kohe reageerida ning hakata lapsega isiklikult tegelema.
Aga just isiklik lähenemine on see, mida on vaja, et nn murelaps ei jääks elu hammasrataste vahele. Ka lapsevanemale ei saa kogu vastutust panna, sest tihti vajavad nemadki tuge ja nõu.
Siin tulebki „mängu“ sotsiaalpedagoog.
Ametlikult võttes selgitab sotsiaalpedagoog klassijuhatajate ning aineõpetajate abiga välja probleemsed lapsed ja pered, tegeleb nende nõustamise, sotsiaalse tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamise ning ilmnevate sotsiaalsete probleemide ennetamise ja lahendamisega. Ta teeb koostööd lastekaitsetöötaja, noorsoopolitsei, haridusameti või noorsootöötajatega ning suunab lapse vajadusel koolivälise spetsialisti juurde.
Kuid mitte ainult. Sotsiaalpedagoog on koolis kõigile ja kõigele vahendajaks, suhtekorraldaja
kooli, kodu ja õpilase vahel. Usaldusisik, kelle poole võivad nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad alati pöörduda oma mure või probleemiga ning kellega võib turvaliselt
rääkida asjadest, mida muidu koolis või kodus rääkida ei julge. Olgu see seotud õpilase, õpetaja, lapsevanema, enda või oma koolikaaslasega.
Millal võiks pöörduda sotsiaalpedagoogi poole?
Õpilane, sina võiksid pöörduda sotsiaalpedagoogi poole, kui sul endal on mure või kui sa tead kedagi, kellel on mure ja kes võiks abi vajada. Kui sul on tunne, et sa ei taha või kardad kooli tulla. Sul on probleeme koolikaaslaste, klassikaaslaste või õpetajatega; probleeme kodus; sul on isiklikke probleeme, kuid sa ei tea, kellega neist rääkida. Tule, kui tahad infot last/õpilast puudutavatest seadustest või õigusaktidest.
Lapsevanem võiks pöörduda sotsiaalpedagoogi poole, kui ta vajab nõu lapse käitumist ja õppetööd mõjutavate tegurite selgitamiseks; tahab infot last/õpilast puudutavatest seadustes või õigusaktidest; tahab nõu pidada lapse arengu või kasvatusküsimuste lahendamisel.
Kindlasti on vaja tulla, kui lapsel on probleeme koolikaaslaste, klassikaaslaste või õpetajatega.
Õpetaja võiks pöörduda sotsiaalpedagoogi poole, kui tateab abi vajavast lapsest; vajab konsultatsiooni õpilase probleemidele lahenduse leidmisel; tal on konflikt/probleem õpilase või tema vanematega.
Oma mure või probleemiga võib pöörduda otse sotsiaalpedagoogi poole või kirjutada sotsiaalpedagoogi meilile. Koos on kergem.
Näide kliendi probleemist
Autism ehk endassesulgumus on pervasiivne arenguhäire, millele on iseloomulik psüühika hälbinud ja/või kahjustatud areng ning häirete avaldumine kolmes valdkonnas:
- vastastikuses sotsiaalses mõjutamises
- suhtlemine
- piiratud stereotüüpne käitumine
Autismile peetakse iseloomulikuks inimsuhetest eemaldumist ja nende asendamist omaloodud fantaasiamaailmaga, suhtlemishäireid ning tavalisest erinevat maailmatunnetust. Autismi esinemissagedus on 3–4 last 10 000 kohta. Sagedasem on see häire poiste hulgas: 3–4 poissi ühe tüdruku kohta. Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasa arvatud oskust suhelda.
Kirjandus:
- "Arenguhälbega laste õpetamine : raamat minule" O. Ivar Lovaas; Tartu: Eesti Autismiühing, 1998; 245 lk.
- "Autism: meie laste lood". Koostajad Marianne Kuzemtšenko, Märt Läänemets, Elen Rekand, Krista Räni. Eesti Autismiühing, Tartu 2003, 104 lk; kättesaadav ka helisalvestisena CD-l: [Võru]: Pimedate Infoühing Helikiri, 2007
- Daniel Tammet, "Sündinud sinisel päeval" (memuaarid; autistliku geeniuse lugu). Tõlkinud Lia Rajandi. Eesti Päevalehe Kirjastus, Tallinn 2007, 244 lk
- "Ma olen eriline". 2: psühholoogilise toimetulekuõpetuse töökaust autismiga inimestele. Tõlkijad: Kaari Antzon, Katrin Laiapea; toimetaja Peter Vermeulen; eessõna: Marianne Kuzemtšenko. Eesti Autismiühing, Tartu 2008, 202 lk + 1 CD-ROM
- Fiona Bleach, "Igaüks on erinev: raamat noortele inimestele, kellel on autismiga õdesid või vendi". Kirjutanud ja joonistanud Fiona Bleach; inglise keelest tõlkinud Marianne Kuzemtšenko.Tartu Ülikooli Kirjastus 2008, 85 lk
- A history of autism : conversations with the pioneers. Adam Feinstein; Chichester : Wiley-Blackwell, 2010. 381 lk.
- "Päris inimene" Kirjutanud Gunilla Gerland, tõlkinud Hilde Mathilde Mattila. Eesti Autismiühing, 2012. 256 lk.
Tallinna Perekeskus otsib abilisi
Tule vabatahtlikuks tugiisikuksVabatahtlik tugiisik Tallinna Perekeskuses: - On positiivseks eeskujuks lapsele - Kohtub lapsega mõned tunnid nädalas poole aasta kuni aasta jooksul - Pakub lapsele sisukaid ning silmaringi avardavaid vabaaja tegevusi Nõuded vabatahtlikule tugiisikule Tallinna Perekeskuses: - Vanus alates 18. eluaastast - Heasüdamlikkus - Kohusetundlikkus - Soov tegeleda lastega Vabatahtlikuks tugiisikuks olemine annab Sulle võimaluse: - Teha head lastele; - Teha vabatahtlikku tööd; - Osaleda koos teiste vabatahtlike tugiisikutega erinevatel üritustel; - Anda panus kodanikuühiskonna arendamisse. Oma soovist tulla vabatahtlikuks tugiisikuks Tallinna Perekeskusesse anna teada telefonil 6 556 970 või saada e-kiri aadressile info@pk.ee Tugiisikuteenistuse flaier |
Kasulikud viited, abimaterjalid ja aktid
VIITED:
- www.eluliin.ee
- www.lapsemure.ee
- Haridusamet - http://www.haridus.ee
- http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/HARIDUS_JA_KULTUUR/Haridus
- Haridus- ja Teadusministeerium - http://www.hm.ee
- Opetajate Maja-http://www.help.ee
- E-KOOL - https://www.ekool.ee/eschoolmain
- http://www.miksike.ee/
- http://www.koolielu.ee/
- Keskraamatukogu - http://www.keskraamatukogu.ee
- Tallinna Ulikool - http://www.tlu.ee/
- Tallinna Tehnikaulikool - http://www.ttu.ee/
- Tallinna Noorsootoo Keskus- http://www.taninfo.ee
- www.naisteabi.ee
- www.lastekaitseliit.ee
- www.sinamina.ee
- www.kesa.ee
- www.lastetugi.ee
- www.lastehaigla.ee
- www.narko.ee
- www.hiv.ee
- www.lahendus.net
- www.lastekriis.ee
ABIMATERJALID:
Steer, J. Horstmann, K. "Aktiivsus ja tähelepanuhäirega laste ja noorte abistamine õppetöös. Õppetöö ja elumuutustega toimetuleku käsiraamat"
Moat, D. "Aspergeri sündroom: Sotsiaalse Sekkumise Oskuste Treening" Tartu 2011
Rogers, B. "Käitumine klassiruumis"2011
Naarits-Linn, T. "Kriisisekkumine koolisuhetes", Tallinn 2011
KAS - Kaasatus, avatus, sallivus". http://www.kasiraamat.ee/
L. Keltikangas-Järvinen "Temperament ja kooliedu", 2009
Kõiv, K. "Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid Eestis: ülevaade", 2007
Soonets,R.....jt "Lapse väärkohtlemine II" 2007
Ainscough,C., Toon,K. "Läbimurre" 2006
Sharp, S., Smith,P. "Võitlus koolikiusamisega" 2004
Gurian,M. Ballew,A. "Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt" 2004
Hansen, H., Henriksen,K. "Kiusupunn. Kiusamise käsiraamat" 2003
Watson,G. "Koolikäitumise käsiraamat" 2003
Roomeldi,M....jt "Hüperaktiivne laps" 2003
Kõrgesaar,J. "Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse" 2002
Tulva,T., Tikerpuu,A. "Laps Eesti ühiskonnas: probleemid koolis ja kodus" 2002
Kadajane,T. "Koolisotsiaaltöö käsiraamat" 2001
Chazan,M., Laing,A.F., Davies,D., Phillips,R. "Eemaletõmbunud, üksildastelaste ja noorukite abistamine" 2001
Klefbeck,J. Ogden,T. "Laps ja võrgustikutöö"
Leino, M "Õpetaja sotsiaaltöö tegijana: sotsiaalpedagoogika" 2000
Dyregrov,A. "Lapse lein" 1995
Eriõpet reguleerivad:
Moat, D. "Aspergeri sündroom: Sotsiaalse Sekkumise Oskuste Treening" Tartu 2011
Rogers, B. "Käitumine klassiruumis"2011
Naarits-Linn, T. "Kriisisekkumine koolisuhetes", Tallinn 2011
KAS - Kaasatus, avatus, sallivus". http://www.kasiraamat.ee/
L. Keltikangas-Järvinen "Temperament ja kooliedu", 2009
Kõiv, K. "Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid Eestis: ülevaade", 2007
Soonets,R.....jt "Lapse väärkohtlemine II" 2007
Ainscough,C., Toon,K. "Läbimurre" 2006
Sharp, S., Smith,P. "Võitlus koolikiusamisega" 2004
Gurian,M. Ballew,A. "Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt" 2004
Hansen, H., Henriksen,K. "Kiusupunn. Kiusamise käsiraamat" 2003
Watson,G. "Koolikäitumise käsiraamat" 2003
Roomeldi,M....jt "Hüperaktiivne laps" 2003
Kõrgesaar,J. "Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse" 2002
Tulva,T., Tikerpuu,A. "Laps Eesti ühiskonnas: probleemid koolis ja kodus" 2002
Kadajane,T. "Koolisotsiaaltöö käsiraamat" 2001
Chazan,M., Laing,A.F., Davies,D., Phillips,R. "Eemaletõmbunud, üksildastelaste ja noorukite abistamine" 2001
Klefbeck,J. Ogden,T. "Laps ja võrgustikutöö"
Leino, M "Õpetaja sotsiaaltöö tegijana: sotsiaalpedagoogika" 2000
Dyregrov,A. "Lapse lein" 1995
AKTID:
- Lastekaitseseadus: www.riigiteataja.ee/akt/111072013007
- Perekonnaseadus: www.riigiteataja.ee/akt/127062012012
- Põhikooli-ja gümnaasiumiseadus: www.riigiteataja.ee/akt/111072013002
- Alaealise mõjutusvahendite seadus: www.riigiteataja.ee/akt/13335902
- Sotsiaalhoolekandeseadus: www.riigiteataja.ee/akt/118042013008
- Põhikooli riiklik õppekava: www.riigiteataja.ee/akt/128082013007
- Gümnaasiumi riiklik õppekava: www.riigiteataja.ee/akt/128082013008
- Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord: www.riigiteataja.ee/akt/13351105
- Õpilaste sõidukulu iga-aastase hüvitamise ulatus ja kord: www.riigiteataja.ee/akt/13247999
- Õpilase tunnustamise tingimused ja kord www.riigiteataja.ee/akt/113092012011
- Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord:www.riigiteataja.ee/akt/1335974
- Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded:www.riigiteataja.ee/akt/130082013005
Eriõpet reguleerivad:
- Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava: www.riigiteataja.ee/akt/120092011008
- Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kordwww.riigiteataja.ee/akt/129122010088
- Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord: www.riigiteataja.ee/akt/13349120
- Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord: www.riigiteataja.ee/akt/13352206
- Esemete ja ainete loetelu, mis ei või olla kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilase valduses: www.riigiteataja.ee/akt/13351760
Tellimine:
Postitused (Atom)