Lehed

20.sajand

20. sajandi teisel poolel hakati sotsiaalpedagoogikat ühe enam seostama sotsiaaltööga ja sotsiaalharidusega.
Rõhuasetus oli siis juba inimese HEAOLUL ja ÕNNELIKKUSEL (holistiline lähenemine).
Tekkis huvi sotsiaalsete GRUPPIDE vastu ning selle vastu, kuidas nendega tõhusalt töötada.
Probleeme ei tule karta, nendega peab võitlema. Kõikidel inimestel peab olema võimalus elada iseseisvalt ja
loovalt.

Oluliseks said kogukonnaharidus, kogukonnatöö, noorsootöö jne.
Noorsootööd hakati nimetama sotsiaalhariduse andmiseks
Hariduslike erivajadustega inimeste keskusi hakati samuti kutsuma sotsiaalhariduse keskusteks
Tekkis huvi inimese heaolu ja õnne vastu.
Kaks eeldust – HARIDUS ja SOTSIAALNE TURVALISUS (sh sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne)